Mäng viiki

Mäng viiki

Tuul vaibus ja ilm muutus rahulikumaks. Nägin ühte luigeparve endast üle lendamas ja märkasin igatsetud saart. Ma polnud luiki nii lähedalt näinudki. Pidasin isegi luikede lauglemist ja kurbi hõikeid pelgalt luuluks. Ärkasin kärgatuse peale oma ilmsi-unest.
Päike hakkas loojuma ning seda oli läbi lumepilvede veel näha. Vesi läikis ja oli kilesile, ilm vaikne. Saar hakkas aegamisi merest välja kasvama ning nägin rookatusega maju metsast, mille paekivist korstnatest suitsu tuli. Silmasin eemalt üht inimest viipamas. Ta püüdis mulle midagi öelda, kuid ma ei saanud ta sõnadest aru, kuna mootor mütsus valjusti meie vahel. Mees laulis ja tema suust välkusid hambatõngid. See mees käis ülepäeva paadiga postis, tundus nagu ta seilaks mööda möödunud aegu. Veest kasvasid välja mälestused ja mul hakkas kõhe. Tundus, nagu ei sõidaks ma merd vaid mööda teise mehe saatust.
Siis viipas mees tuletorni poole, kus plinkis signaal. Saabus öö, mille kannul tuli suure tuisuga lumi. Järgmine öö tuli taas suure tuisuga, kuid ma magasin rahus. Nägin unes, kuidas ma suure nüri noaga randvallilt merikapsa lehti nüsisin. Kolmanda päeva hommikul tahtsin koju minna, samuti oli öine torm läbi ja see polnud midagi alles jätnud. Kui neljas päev kätte jõudis, polnud muud teha, kui järgmist päeva oodata. Lootsin, et tuul tõuseks ja jää lõhuks või tuleks hoopiski suur külm. Lõin aega surnuks ja jalutasin nõmmel, meri oli tormiseks kiskunud. Viienda päeva pärastlõunal köitsin matkapambu turjale ja püüdsin põgeneda ning mind saatis üks külamees, keda kutsuti mereröövliks. Kuuenda päeva hommikul kartsin, et olen virgunud teises ilmas. Saar ei tahtnus minust lahukuda.
Üheksandal päeval lasi saar mind lõpuks minema. Ma roomasin üle jää pika lauaga, mille peal ma end libistasin. Mulle meenusid luiged, kelle lennule mu olek oli vastupidine. Olin väga väsinud ja tahtsin puhata, kuid siiski tajusin ma endast üht ülendust. Ma tõusin nagu iseenda kohale ja nägin tervet oma käidud rada. Nüüd sain ballastist vabaks.
Surmväsinuna pakkusin ma loodusele viiki. Jõudsin tagasi, kuid see polnud kerge. Ma tahtsin palju näha, kuid nägin ainult iseennast. Olin õnnelik, et minu ränd polnud nagu luigelend.

õigekiri

ornaž, alliteratsioon, palett, paralleelne, baleriin, ballaad, terrass, annulleerima, karikatuur, ballett, pareerima, millennium, elliptiline, galerii, grammofon, kommenteerima, laulmata, arest, arahhis, sumadan, varrukas, barrikaad, komandant, karussell, komitee, perroon, komandeering, kolleeg, korrektne, tänitama, kommunikatsioon, korrektor,
alliteratsioon- sõna alguskaashääliku kordus samas värsis v lauses
annulleerima - tühistama, kehtetuks tunnistama.
karikatuur - pilkepilt, pilapilt.
terrass - lahtine platvorm ehitise juures;
palett - kunstniku värvisegamislaud.
paralleelne - Paralleelsed jooned = paralleel+jooned rööpjooned.
baleriin - balletitantsijanna.
ballaad - lüroeepiline teos.
pareerima - lööki tõrjuma, tagasi lööma.
elliptiline - ellipsikujuline; väljajätteline.
barrikaad - kaitsetõke, teesulg tänavavõitluse ajal.
galerii - pikk käiguruum, sammaskäik, ühenduskäik; kunstimuuseum, näituseruum.
grammofon - plaadimängija.
kommenteerima - kommentaaridega varustama, selgitama.
arest - vahistus; vara keelu alla panek.
arahhis - maapähkel .
millennium - aastatuhat.
sumadan - reisikohver.
komandant - (ülem). ▪ Kindluse, garnisoni, ühiselamu komandant.
komandeering - lähetus.
komitee - liikmete grupp

5. Kopeeri laused oma ajaveebi ja kirjuta lünka -i, -j, -ij või -jj.
1. Selles ra...j.oonis on hilja õhtul ohtlik liikuda, isegi patrull...ij.aid on seal vähe. 2. Järgmised tunnid on keem..i.a ja zooloog..i..a. 3. Ma..i..ule on need püksid la.i...ad. 4. Divis..j..on rivistati üles. 5. Te.i...e kohustused peavad olema proports..i..oonis. 6. Matka ajal sattusime tugevasse ra..jj..u. 7. Sa.i...as oli liiga vähe rosinaid. 8. ..i..oone õpitakse füüsikatunnis. 9. Vi..i..a tahab vi..i..ulit õppida. 10. Ekspedits.i...oonile mine.j...ad jäid kohe sa..i..u kätte. 11. Komis.j...oni esimees sai preem.i...at. 12. Rü..i..uvaip on ära tolmunud.

4. Kopeeri laused oma ajaveebi ja kirjuta h sinna, kus vaja.

1. Poiss haukas ....isukalt hamburgerit. 2. Linna planeeritakse uut. haldushoonet. 3. hüljest hirmutas polaar....uurija. 4. Lõin jala ära ja sain nii ....aiget, et ....oiatasin. 5. ...andid on eestlaste ....õimukaaslased. 6. Ära ....äbene, küsi julgesti. 7. ....aridus ei tee veel ....intelligentseks. 8. ....ani ....audus pojad välja. 9. Sõin ....ommikul ....eeringat ja ....erkuloputru. 10. Mul on ....absoluutselt ükskõik. 11. Mul oli temast ....ale. 12. Muistsed eestlased stasid ...alepõllundust.

3. Koosta antud skeemile või tingimustele vastav koondlause.

• loe-, te- ja lu ................................... .
• loe-, te- ja lu - ................................ .
• ......................: loe-, te- ja lu.
• koha- või ajamäärused hõlmavad üksteist: .............................................................................
• teine täiend täpsustab esimest: ................................................................................................
• ....................... loe-, te- ja lu.

Autod, bussi ja trammid sõidavad linnas.
Auto, buss ja tramm - need on minu igapäevased sõiduvahendid.
Poisi igapäevane sõiduvahendid: auto, buss, tramm, rong.
Poiss sündis Eestis Harjumaal Rae vallas.
Mulle meeldivad ilusad, kiired autod.
poiss sõidab autoga, bussiga, trammiga ja rongiga.

Ülesanne

2. Nii ema, isa kui ka vend tegid suured silmad. Laual oli salatit, võileibu, kotlette ja viinereid. Mina eelistasin torti, mitte küpsiseid. Taldrikud, kruusid, kauss ja pada - kõik nõud olid pesemata. Õhtu oli pime, kuid soe. Elan Tartus Annelinnas Kalda teel. Eile õhtul ma õppisin, vaatasin televiisorit ja lugesin ajalehte. Kannan tavaliselt rohelisi, siniseid või musti riideid. Kalamaksaõli on küll halb, ent tervislik. Homme on kontrolltööd kolmes aines: matemaatikas, ajaloos, vene keeles. Mari sõi korraga liiga palju magusat: tahvli šokolaadi, paki kommi ja kolm jäätist. Aed- ja metsmaasikad on mõlemad head. Paul Maastik on sündinud 2. detsembril 1974.a Eestis Rapla maakonnas Kohilas. Koti, dressid, jope - kõik oma asjad viskas Margus nurka. Nädalavahetusel käisin Viljandis, Valgas ja Tõrvas. Eilne pime, tähitu öö pani lausa hirmust värisema. Õunad, pirnid, ploomid - need maitsvad puuviljad valmivad sügisel. Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril toimub presidendi vastuvõtt. Nii pea- kui ka kõrvaltegelased said etenduses hästi hakkama.

1. Kopeeri laused oma ajaveebi ja tee koondlause korduvad liikmed värviliseks.
1. Ema ja isa sõitsid maale. 2. Köhisin ja aevastasin. 3. Jukul on kõige rohkem kahtesid ja kolmesid. 4. Käisin rannas ujumas ja päevitamas. 5. Sügisööd on pikad ja pimedad. 6. Panin selga sooja punase kampsuni. 7. Kehalise kasvatuse tunnis jooksime ja hüppasime kaugust. 8. Kati ja Eve on mu head sõbrannad. 9. Isa ostis uue ilusa auto. 10. Käisin täna trennis ja kinos. 11. Isegi tähti ja kuud ei olnud. 12. Muri on suur ja kuri koer.

Harjutus 143

1. Kaia hääl kajas koopas.
   
2. Maiu nägid suuri maju.
3. Maia vaatas kõrget maja
4. Maias laps oli majas.
5. Mees tahtis oiata, sest ta maja oli ojata.
6. Poiss lõi telgi vaia maa sisse tugevasti kinni, sest oli vaja.
7. Saias oli hallitus, sest väljas sajas vihma.
8. Laua peal oli häid saiu ning väljas oli suur saju.
9. Poisid panid telgi vaiu maa sisse, sest kaevu ehitamisel ei kasutanud vajukaevu.
10. Poiss oli palavikust loius ja pudulojus keskis mõõda tuba ringi.
11. Roiu välimusega vanamees karjus: "iga roju oma koju!"
12. Enne uut rajuhoogu raiu veel hagu.
13. Aiamajaon aja jooksul kokku kukkunud.
14. See ioon on hästi huvitava ehitusega eriti kui ta kõrval on joon tõmmatud.
15. Tuiuta linnu kari rändas tujuta.
    

Lisa lausetesse komad ja mõttekriipsud.

1. Taldrikud, kruusi, kauss ja pada - kõik nõud olid pesemata. 2. Kapi, riiulid, voodi, laua - kogu mööbli nihutasime suurpuhastuse ajaks ümber. 3. Raplamaal, Ida-Virumaal ja Saaremaal - nendes kolmes Eesti maakonnas ei ole ma käinud. 4. Koti, dressid, jope - kõik oma asjad viskas Margus nurka. 5. Punane, kollane, oranz, roheline, sinine, roosa, lilla - need on vikerkaarevärvid. 6. Algkool, põhikool, keskkool, kõrgkool - need etapid kuuluvad neljaastmelisse haridusse. 7. Õunad, pirnid, ploomid - need maitsvad puuviljad valmivad sügisel. 8. Anna Haava, Hando Runneli, Leelo Tungla, Marie Underi - nende tuntud autorite luuletusi on meie kirjandusõpikus. 9. Tänavatel, Raekoja platsil, Toomemäel - nendes kohtades jalutasin eile. 10. Mesilased, herilased, kimalased - need putukad nõelavad. 11. Pluuto, Marss, Merkuur - need planeedid on Maast veel väiksemad. 12. On külm pime ja libe - sellepärast ei meeldi mulle talv.

1. hirv
2. arv
3. harv
4. hais
anderese ristsõna

Sõnasegatik 2

Ä U H L L S Z A Z N O O P D K
D D X K J C R K Q B V C K I F
A L G N Z M G E C W X C E E N
L T M I M U P O K Q P F R I H
P V I Y Y B Z F W A W N J S O
N P D V K O X W R X D D T B W
V R A Q K I D V A Q O R L V G
O I A T U S I U O L K V H U R
G O A I F M O L O S A L F Q A
Y L G W L P A B I T M P I N N
G R R U V N A H I D W F Y S U
Y K O Q L A R E U L G L E J E
N K M V V W G H M E S Z K Q S
Z R E J M C I W K G O O K K Y
B B D Y X J V J I A L E I P Y


AAR ALA ALE
ALG ARV EIT
IILID OIATUS OID
OIE ÄDAL

H sõnasegadik

H Õ L M A D J N L A D Ä K S S
P D M M J D I Y S Z U W I O T
R M R W Z E R X X S B I S O H
A K E B H B W G F Q O J T N D
V N I U O S R P S L B V R Z Z
L B R R R E N B F B O C U S Z
U A S H E G E V X V I X H I F
S Q I X H G D R V N R I I X E
I I G R G Z A P V P E O G H R
S I T U M R I H E N R E H U Y
X M H J D Z P C X D D H G U E
I X Y O R E I X J U R V P P V
A I Q I O C V K Q H Z O A I Q
Y I J R U B G P M K N P H G A
A B Z O R Q I Z U Q D T Y T G

ARUHEIN HAGERIK HERNEHIRMUTIS
HIIS HOOBI HORD
HURTSIK HUUPI HÕLMAD
OOS ÄDAL

H

Haare - aare
hais - ais
hall - all
hallikas - allikas
haru - aru
harv - arv
higi - igi
harutama - arutama.
hagu - agu hagu-maharaiutud peened puud, oksad, võsa; agu- koidueelne hämarus;
hais - ais -Vankri, ree aisad. Voki, kiige aisad.
hea - ea
hoid - oid
hädal - ädal
hoie - oie
haru - aru
hall - all
hala - ala hala - hädakaebus, kurtmine, halamine.
hirv - irv - ; irvitus, pilge.
hiilid - iilid -

Jutt

Peeduon tunnis väga hajameelne, aga õpetaja halastab talle, sest Peedu harrastab mudelismi. Õpetajal on Sanderist kahju, sest ta elab hurtsikus. Aga Peedu arvab, et ta kodu on hubane. Ükskord hirnus ta nagu hani, sest herilane sutsas Sandrit.

Hinneteleht


Kaaren Pakiraam
9.B
GAG


Aine Hinne Käitumine
eesti keel 3;4;3;2;3 rahuldav
kirjandus 4;3;3;1;4 hea
vene keel 4;3;3;5;4 mitterahuldav
saksa keel 1;2;2;4;3 mitterahuldav
füüsika 1;2;2;4;3 mitterahuldav
bioloogia 3;4;1;4;2 rahuldav
keemia 2;3;1;4 mitterahuldav
geograafia 2;2;1;3 mitterahuldav
ajalugu 4;3;3 hea
muusikaõpetus 2;1;3;3 hea

Kiitused:.....................................................................................................................................
Märkused: Segab pidevalt tundi!

Heade soovide uude õppeaastasse!
Klassijuhtaja Priidu Beier

Lapsevanema Allkiri:...........................

HUUMOR- heatahtlik nali.

”Kas te kirjutate luuletusi juba ammu?” “Jah, esimese luuletuse kirjutasin viisteist aastat tagasi.” “Ja mis on teil praegu teoksil?” “Hakkan kirjutama teist luuletust.”

SATIIR- pilge.

Mis vahe on neegril ja jalgrattal? Jalgratas ei laula “Gumbaüa, Mü Lord” kui taketiga seina külge aheldada.

IROONIA- peen, varjatud pilge.

õpetaja: «Anda on alati parem kui saada…» JUKU: «Minu isa ütleb ka nii!» õpeaja: «Kes su isa on?» JUKU: «Poksija…»

SARKASM- salvav pilge.

Mees sõidab rongis. Tuleb suitsuisu peale, läheb tamburisse ja mudib sigaretti. Vagunisaatja tuleb ligi ja küsib: Suitsetate? Ei. Aga ettevalmistused juba käivad! Mees kehitab õlgu, vagunisaatja läheb minema. Mees teeb oma tobi ära ja läheb kupee poole tagasi. Minnes mööda vagunisaatja kupeest märkab et vagunisaatja sööb. Mees: - Suitsetate? Ei. Aga ettevalmistused juba käivad!